20.07.2010
Kas USA võib muutuda Kreekaks?
Küsimus ei ole muidugi mastaabis. Ainuüksi Pennsylvania majandus on suurem kui Kreeka majandus. Küsimus on maksevõimes, fiskaaldistsipliinis ja investeerimiskliimas. Teoreetiliselt – jah, võimalik, kuid praktiliselt vähetõenäoline. Selleks, et minna Kreeka teed, peab USA vähemalt ära keelama välismaalastel oma saarte, maa ja tehaste ostmise, nagu seda tegi Kreeka mitteresidentide suhtes. (Märkigem ära, et kreeklaste viimased otsused väikesaarte müümise kohta erakätesse kõneleb võimalikest muutustest).
„Kreeka tee“ valimine tähendab, et USA valitsus peab mitte üksnes ka edaspidi võlgu elama, vaid hakkama samaaegselt investoreid omadeks ja võõrasteks jaotama, piirates sellega kapitali vaba juurdevoolu riiki ning raskendades võla refinantseerimist. Seejuures peavad ameeriklased lakkama finantseerimast riigivõlga ning hakkama USA-st välja vedama praktiliselt kogu likviidsust. Kuid kuhu ja milleks? On ju maksustamine ameeriklaste jaoks ühesugune kogu maailmas. Investeerides näiteks Londoni kinnisvarasse, maksavad nad tulumaksu nii ehk teisiti USA-s.
Eksisteerib lihtsustatud ettekujutus, et mida suurem on riigivõlg SKP suhtes, seda kallim on võtta võlgu järgmine kord. Kuid see ei ole õige. Näiteks Jaapan, kus riigivõla suhe SKP-sse moodustab peaaegu 200%, laenab pikki aastaid vahendeid siseturult peaaegu null protsendiga ning paigutab need ümber USA riigivõlga. Või Suurbritannial ja Kanadal, kõrge riigivõla tasemega (üle 50% SKP-st), kuid väliskapitali jaoks avatud majandusega, ei ole probleeme riigivõla madala protsendiga refinantseerimisega.
Nagu teada, ei piira USA välisinvesteeringuid ja omandiõigust rahvustunnuse või residentsuse järgi. Vastupidi, kasum portfelliinvesteeringute maksumuse juurdekasvult on välismaalaste jaoks täielikult maksudest vabastatud. Sellepärast, pärast väikest pausi möödunud aastal, mis oli seotud sooviga mängida euroga, pöördus Hiina tagasi Ameerika riigivõlakirjade turule (üle 900 miljardi dollari). Analoogiliselt käituvad ka teised kapitali netoeksportijad.
Täna kuulub üle 12 triljoni dollari mitmesuguseid varasid USA-s välismaalastele, samas suurusjärgus on ameeriklaste omand välismaal ning senikaua, kuni keegi ei ole nimetatud varadele silma peale pannud, probleeme võlgade refinantseerimisega USA-s ei ole ette näha. Teine küsimus on selles, millise hinnaga hakatakse refinantseerima kriisi ajal kahekordistunud riigivõlga. See sõltub inflatsiooni tasemest ja dollari kursist, mis seni veel kartusi ei tekita. Aasta algusest peale on hinnatõus null ning jüaani vahetuskursi liberaliseerimine, mis viib selle ajutisele tõusule, meie arvates üksnes tugevdab dollarit pikemaajalises perspektiivis, kuivõrd nõudlus kõrgtehnoloogiliste ettevõtete (Intel, Microsoft jt.) eksporttoodangul järele kasvab.
Kõik see näitab selgesti, et Ameerikast teist Kreekat ei saa, kui suured USA probleemid ka ei oleks.
Alusta kauplejakarjääri nüüdsama!
Õpi tundma FOREX turgu!
Igasugusel FOREX.ee koduleheküljel esitatud informatsioonil, analüüsidel, soovitustel, uudistel, uuringutel on tõenäosuslik iseloom. FOREX.ee ei vastuta võimalike kahjumite ja kaotuste eest, mis võivad tekkida otseselt või kaudselt FOREX.ee koduleheküljel avaldatud materjalide kasutamisel.
08.09.2010
Pangad elasid kriisi üle, aga kas teised elavad?
07.09.2010
Kriis ei ole kuhugi kadunud – ta on lihtsalt peitu pugenud
06.09.2010
Šveits säilitab pangasaladuse
03.09.2010
Kreeka võlad ületavad piire
02.09.2010
Jaapan: juba on tunda põrgukatla kuuma hingust
ANALÜÜTIKA
