02.03.2010
Euroopa loojang
Kriisidel on oma seaduspärasused ja arenguloogika. 2008. aastal olid löögi all pangad. 2009. aastal tabas kriis ettevõtteid, mis viis tööpuuduse kasvule. Uuel, 2010. aastal on kriisi epitsentris riigid ja nende valuutad. Oodatakse, et esimesed suveräänsed default-id toimuvad Euroopas.
Miks sattusid löögi alla riigid? Selleks, et säilitada pangandussüsteeme, taastada majanduse reaalsektori ja ettevõtete krediteerimist, toetada sisenõudlust, võtsid riigid enese kanda kõik süsteemsed riskid, ostsid välja probleemsed aktivad, andsid riskantseid laenusid. Kokkuvõttes läks see G7 riikidele maksma päris ümmarguse võlgnevuse summa – 30 triljonit dollarit.
Lääne arenenud riigid viibivad täna samas ebapüsivuse ja haavatavuse olukorras, milles 2008. aastal viibisid suurimad pangad. Siis sai esimeseks pankrotipangaks juhuse tahtel Lehman Brothers. Täna on kogu tähelepanu keskendatud esimesele default-i kandidaadile Kreekale, Euroopa Liidu ja Euroopa valuutaliidu liikmele. Selle Euroopa trooja hobuse eelarvepuudujääk on saavutanud 112% SKP-st ning summaarne riigivõlg on võrdne 200 miljardi dollariga.
Kreeka probleemid on sundinud eksperte tähelepanelikumalt jälgima ka teisi Euroopa riike. Kes võib olla järgmine pärast Kreekat? Kes iganes. Iirimaal on hiiglaslik välisvõlg erasektoris – 300% SKP-st. Hispaanias on samuti kolossaalne riigivõlg – ligi 60%, aga tööpuudus küünib 20%-ni. Kui langeb Ateena, on vältimatu ka Madridi loovutamine. Aga sealsamas on ka Lissabon, aga samas on ka igavene linn Rooma.
Teine murelikkuse poolus on Ida-Euroopa. Väga haavatavad on Balti riigid, Rumeenia, Ungari. Kui need riigid põhja lähevad, kajab see vältimatult vastu raskustena Skandinaavia riikide pangandussektoris, kes on regioonis tugevasti kanda kinnitanud. Seejuures on Euroopa Liidu ressursid piiratud. Võib päästa ühe, no ütleme kaks riiki. Kuid ei saa päästa kõiki.
Kuid miks on kõik pilgud praegu pööratud nimelt Euroopale? On ju siin eelarvepuudujääk väiksem kui USA-s (6% 10,7% vastu SKP-st). Euroopa haavatavuse põhjus on poliitiline killustatus ja otsuste vastuvõtmise keskuse puudumine. Majandus on arenenud äärmiselt ebaühtlaselt, puudub ühtne maksusüsteem.
On välja kujunenud olukord, mil Euroopa valuutaliidu päästmine oleneb Saksamaa ja Prantsusmaa heast tahtest. Kuid millised on nende ressursid? Kas nende riikide elanikkond on valmis toetama oma poliitikuid, kui need julgevad ulatada kreeklastele abikäe? Poliitilist toetust saab tagada üksnes siis, kui prantslased ja sakslased saavad aru, et finantsabi ei aurustu Ateena korrumpeerunud riigikoridorides.
Kõige tõenäolisemalt võetakse pankrotiriigi rahvuslik eelarve kontrolli alla Euroopa Liidu poolt määratud ja spetsiaalselt loodud järelvalveorgani poolt. Sellega kaasneb käte väänamine – riigiametnike töötasude, pensionide, sotsiaalkindlustuse järsk alandamine.
Aga kui Euroopal lõppkokkuvõttes õnnestub kehtestada kontroll pankrotiriikide eelarvete ja fiskaalpoliitika üle, ületada omaenese elanikkonna egoism, säilitada euro, siis näeme me täiesti teistsugust Euroopat - tsentraliseeritud institutsioonide, nõrgenenud rahvuslike valitsuste, unifitseeritud maksusüsteemiga.
Alusta kauplejakarjääri nüüdsama!
Õpi tundma FOREX turgu!
Igasugusel FOREX.ee koduleheküljel esitatud informatsioonil, analüüsidel, soovitustel, uudistel, uuringutel on tõenäosuslik iseloom. FOREX.ee ei vastuta võimalike kahjumite ja kaotuste eest, mis võivad tekkida otseselt või kaudselt FOREX.ee koduleheküljel avaldatud materjalide kasutamisel.
08.09.2010
Pangad elasid kriisi üle, aga kas teised elavad?
07.09.2010
Kriis ei ole kuhugi kadunud – ta on lihtsalt peitu pugenud
06.09.2010
Šveits säilitab pangasaladuse
03.09.2010
Kreeka võlad ületavad piire
02.09.2010
Jaapan: juba on tunda põrgukatla kuuma hingust
ANALÜÜTIKA
