30.07.2010
Eurotsooni lagunemine ei ole lihtne ja on kallis
Kas eurotsooni lagunemine läheb tõepoolest kallimaks maksma kui selle säilitamine? Käesoleva aasta alguses avalikustatud euro päästmise eelarve moodustab 1 triljon dollarit, kuid suurem osa nimetatud summast kujutab enesest kindlustust regiooni perifeeriariikide, esmajoones niisuguste riikide nagu Kreeka, maksevõimetuse vastu.
Perifeeria kannatab SKP taseme languse ja tööpuuduse kasvu käes. Niisugustes riikides nagu Iirimaa osutusid nimetatud numbrid märkimisväärseteks.
Milline väljapääs on antud olukorras kõige parem? Kas jätkata miljardite pumpamist euro toetuseks või tunnistada, et ühtne valuuta on viga ja loobuda sellest.
On täpselt teada, et viimasel aastakümnel on eurotsooni riigid arengutempode poolest maha jäänud riikidest, kes sellesse ei kuulu. Kas neil oleks halvem, kui neil ühtset valuutat ei oleks – selles on küsimus. 1990-ndate aastate valguses õilmitsesid Iirimaa, Hispaania ja Portugal tänu väliskaubandusele. Kuid oma valuutade puudumisel kogesid nad majanduslanguse perioodil karmi lööki. Peale selle tuleb nüüd perifeeriariikidel eurotsooni toetuseks pikka aega maksta nendele Saksamaa ja Hollandi poolt välja antud laenusid.
Niisiis ei ole ühtse valuuta säilitamise otstarbekus lõpuni selge.
Arvestagem välja, kui palju läheb maksma eurotsooni laialisaatmine.
Niisuguse katse tegi hiljuti Hollandi panga ING ökonomist Mark Cliffe. Ta käsitles kahte juhtumit: Kreeka väljaviskamist ja eurotsooni täielikku lagunemist. Raske uskuda, et kui Kreekal tuleb liidust lahkuda, et turud selle peale rahuneksid. Sellepärast peatugem üksikasjalikumalt teisel stsenaariumil.
Härra Cliffe arvutas välja, et eurotsooni lagunemisel väheneb selle liikmete SKP 4-9% võrra ning seejuures kannatavad riigid, kellel ei ole selles liikmelisust. Saksamaa SKP väheneb 10%. Samaaegselt tabab eurotsooni keskust deflatsioon, aga perifeerias saavutab inflatsioon parimal juhul 10%, kuivõrd oma valuutade devalveerimise teel püüavad nad tõsta oma kaupade konkurentsivõimet. Härra Cliffe arvates moodustab Iirimaa, Portugali ja Hispaania devalvatsioon uue saksa marga suhtes 50%, aga Kreekas 80%.
Teiste sõnadega, löök saab olema järsk, julm ja puudutab kõiki. Kuid niipea, kui riigid kohanevad uute tingimustega, hakkavad nende majandused ajaloos tavalise konkureeriva devalveerimise arvel tõenäoliselt arenema aktiivsemalt.
Löök saab täiesti tajutav olema ka Saksamaa jaoks. Ühel hetkel kaotab tema eksport konkurentsivõimelisuse. Kuid tuletage meelde, kui suurepäraselt kohanes Saksamaa majandus marga kursi stabiilse kasvuga, mis jätkus mitme aastakümne keskel. Niisiis saab ta ka seekord hakkama.
Kui euro vundament on mäda, tuleb sellest lõppkokkuvõttes loobuda. Praegu püüavad ametnikud hinnata kahju suurust.
29.07.2010
Euro kasv on üksnes korrektsioon
28.07.2010
Võimalik, et Madoffi investoritel tuleb kasumiga hüvasti jätta
27.07.2010
Rikkaid peab aitama
26.07.2010
Euro tugevnemine võib kahjustada eksporti
23.07.2010
Euro, dollarid ja jeen kõiguvad täna tugevasti
22.07.2010
Šveitsi pank kaotas investeeringutelt eurosse
21.07.2010
Euroopa pankade stressitestid
20.07.2010
Kas USA võib muutuda Kreekaks?
19.07.2010
Võimalik on dollari pikaajaline langus euro suhtes
ANALÜÜTIKA
