08.09.2010
Pangad elasid kriisi üle, aga kas teised elavad?
Stressitestid, millele möödunud aastal allutati Ameerika pangad, assotsieerusid rahandusliku stabiilsuse taastumisega Ühendriikides, samuti vajadusega rahustada avalikkust, kes oli ära hirmutatud suurte rahandusasutuste kokkuvarisemise tõenäosusega. Eurooplased loodavad, et avaldades stressitestide tulemused oma pankade jaoks, suudavad nad saavutada sama efekti. Võimalik, et rahandussektoris õnnestubki saavutada positiivseid tulemusi, kuid reaalmajanduses võivad tagajärjed olla mitte kõige soodsamad. Finantskriis on lõppenud, kuid majanduse globaalse jahtumise ajastu alles algab. Rahanduskriisid mõjutavad reaalmajandust kaksipidiselt. Kriisi tipul paralüseerivad närvilisus ja ärevus täielikult krediteerimisprotsessid. Raha laenuks võtta ei ole lihtsalt võimalik. Pankadevaheline turg tardub, kuna pangad ei usalda üksteist enam. Ning ainult keskpangad, kes tavaliselt esinevad viimase instantsi kreeditori rollis, väljastavad vapralt laenusid. Tegelikult on finantsilised stressitestid, mis töötati välja pankade pankrotitõenäosuse arvutamiseks majandusliku olukorra halvenemise korral, vajalikud ainult selleks, et luua heaolu näilikkus.
Euroopa stressitestid nägid iseenesest välja täiesti korralikud, üllatusteta. Läbi kukkus vaid üks saksa pank - Hypo Real Estate, mis on omandanud kurva kuulsuse oma halva juhtimise poolest ja millele on juba osutatud märkimisväärset riiklikku toetust. Samuti ei olnud uudiseks asjaolu, et Hispaania kassad ja Kreeka pangad kogesid suuremaid raskusi võrreldes Euroopa pangandussüsteemi ülejäänud asutustega.
Kuid kas see on hea ka ülejäänud majanduse valdkondade jaoks? Tegelikult praegu, mil laenuvõtjatel on üha keerulisem laenu saada, kasvab rahulolematus pankade suhtes. Õnneks on suuremad firmad praegu tänu hästi arenenud aktsiaturule vähem sõltuvad pangalaenust, kui minevikus. Kuid väljaspool USA piire on nimetatud turg vähem arenenud. Peale selle väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, millest mõningad on üpris progressiivsed ja mängivad majanduselus praegu märksa suuremat rolli, jäävad juurdepääsu puudumisel kapitaliturgudele pankadest sõltuvateks. Nimelt need ettevõtted toetavad nõudmist uute direktiivide kehtestamise kohta krediteerimisprotsessi reguleerivatele pankadele. Niiviisi viib kriis tõenäoliselt mitte üksnes pangandussektori reguleerimise paranemisele, maksude suurenemisele paljudele pangandustegevuse liikidele, kuid ka pankadele institutsionaalsete survemehhanismide ilmumisele laenamise suurendamiseks.
Järeldus tundub olema niisugune: pärast kriisi hakkavad paremini elama ainult need pangad, kes niigi hästi elasid.
07.09.2010
Kriis ei ole kuhugi kadunud – ta on lihtsalt peitu pugenud
06.09.2010
Šveits säilitab pangasaladuse
03.09.2010
Kreeka võlad ületavad piire
02.09.2010
Jaapan: juba on tunda põrgukatla kuuma hingust
01.09.2010
Jaapan kaotas Hiinale
31.08.2010
Investorid müüvad kiirustades aktsiaid
30.08.2010
Investorid ootavad päästepaatides
27.08.2010
General Motors ei ole enam Ameerika unistus
26.08.2010
Arveteõiendamine pullidega jeeni osas on lähedal
ANALÜÜTIKA
